Perseiidide sadu on iga aasta üks uhkemaid langevate „tähtede“ vaatemänge, mis kestab juuli keskpaigast augusti lõpuni. Tähesaju kõrghetk on 11.-12. augustil, praegu aga on seda võimalik näha veel paari nädala jooksul.
Mis põhjustab Perseiidide meteoorisadu?
Perseiidide meteoriidisaju põhjuseks on komeet Swift-Tuttle, mille avastasid kaks astronoomi, Lewis Swift ja Horace Tuttle, sõltumatult 1862. aastal. Kui see viimati 1992. aastal Maast möödus, ei olnud seda palja silmaga näha. Kui ennustused on õiged, möödub meteoor Maast järgmine kord 2126. aastal ja võib siis olla ka erivahenditeta nähtav nagu Hale-Boppi komeet 1997. aastal.
Perseiidide pilv ehk Swifti-Tuttle'i komeedist eraldunud osakesed paiknevad sellesama komeedi orbiidil. Kui need sisenevad Maa atmosfääri, nimetatakse neid meteoorideks, kui meteoor Maad tabab, on selle nimeks juba meteoriid.
Tähe- või ka meteoorisadu on nähtav ajal, kui Maa läbib komeedi orbiidi. Orbiidile sisenedes ja enne sellest väljumist on langevaid tähti näha vähem, tipphetk on umbes selle liikumise keskpunktis, kui Maa on piirkonnas, kus komeediosakesi on kõige rohkem. Mõnel aastal võib sel tipphetkel näha isegi kuni 200 meteoori tunnis, sel aastal jäi maksimum umbes 100 meteoori juurde.
Perseiidid on väga kuumad, nende temperatuur ulatub üle 1650 kraadi Celsiuse järgi. Kui fragment liigub tohutul kiirusel (umbes 60 000 m/s ehk 216 000 km/h) läbi atmosfääri, surub ja soojendab ta õhku enda ees, paistes tähena. Seega, kui vaatled meteoorisadu, näed tegelikult, kuidas komeedi prahi tükid atmosfääri sisenedes kuumenevad ja ereda valgusega põlevad. Enamik kilde on nähtavad, kui need on maapinnast umbes 97 kilomeetri kaugusel.
Kus ja millal on võimalik Perseiidide meteoorisadu näha?
Perseiidide meteoorisadu on kõige paremini näha põhjapoolkeral juuli keskpaigast augusti lõpuni, eriti 11. ja 12. augusti öösel, mõnd aega enne koitu.
Vaatemängu nautimiseks ei ole vaja ei teleskoopi ega binoklit, sest nipp on vaadelda võimalikult suurt osa taevast ja lasta silmadel pimedusega kohaneda umbes 30 minutit. Vaja on vaid pimedust, mugavat kohta, kuhu end mõnusalt istuma seada, ja veidi kannatust.
Vaata üles ja põhja poole. Perseiidide meteoorisaju leidmiseks otsi taevast punkti, kust need paistavad pärinevat – seda nimetatakse radiandiks. NASA andmetel asub Perseiidide radiant Perseuse tähtkujus. Kuigi Perseust pole just kõige lihtsam leida, otsi öötaevast kõigepealt üles heledam ja eristuvam Kassiopeia. Sellele järgnev tähtkuju ongi Perseus. Meteoorisadu on oma nime saanud tähtkuju järgi, milles teda on näha, tähtkuju ei ole aga meteooride allikas.
Naudi tähesadu üksi või koos sõpradega!
Meteoorisaju pildistamiseks on juba vaja spetsiaalset varustust: astrofotograafia kaamerat ja head astrofotograafia objektiivi. Nende leidmiseks tutvu meie tootevalikuga aadressil www.teleskoobid.ee.
PS. Kuigi Perseiide on näha iga aasta, on 2028. aastal oodata Perseiidide meteooritormi. See toimub küll nelja aasta pärast, aga tasub juba nüüd kalendrisse kirja panna, et suur sündmus õigel ajal ei ununeks.
