Päev algab kiire peatusega bensiinijaamas: nii mina kui ka mu ustav auto vajame enne teeleasumist pisut kütust. Varsti oleme teel Kesk-Lätti Siguldasse, kus saame kokku fotograafi ja puuviljakasvataja Jānis Zilversiga.
Kohtume maalilise Sigulda lossi parklas, kus istun ümber Jānise auto peale, et saaksime metsloomade vaatlemiseks koos üles leida kõige paremad kohad. Lossimüüridele pilku heites ja vaikselt linnasaginat jälgides hiilib ligi tunne, et ees on ootamas üks väga eriline päev.
Liugleme aeglaselt mööda Sigulda lähedal asuva Lejaslīgatne lumiseid teid, kui märkame esimest metsaelanikku, salu servas einestavat metskitse. Kaalume hoolega, kuidas talle võimalikult vaikselt läheneda, et teda mitte ehmatada. Enne liikuma asumist aga kaob kits juba graatsiliselt vaateväljast. Me ei jõua sellele veel eriti mõeldagi, kui juba ilmub vaatevälja järgmine vaadeldav, viu perekonda kuuluv hiireviu, kes lõunat otsides majesteetlikult põllu kohal hõljub.
(Hiireviu)
Kuna meil ei ole õnnestunud veel loomi lähedalt näha, kasutab Jānis võimalust ja harib mind linnuliikide teemal. Mind üllatas fakt, et Lätis elab kaht liiki varblasi – koduvarblane ja põldvarblane –, keda saab eristada kõhu värvi järgi. „Inimene õpib kogu elu,“ mõtlen omaette muheledes.
(Põldvarblane)
Jätkame metsaelanike otsinguid ja meie jutt liigub teisele teemale. Jānis jagab minuga teadmisi tema peamise ameti ehk õunakasvatuse detailidest. See on põnev ja uskumatult keerukas protsess ning pakub mulle eriliselt huvi, sest ka minu isa peab talu, Lõuna-Lätis Bauska piirkonnas, kus ta kasvatab köögi- ja teravilja. Vestledes otsustame, et tulevikus külastan ka Jānise viljapuuaeda, saamaks rohkem teada tema igapäevatööst, sellest, millega ta tegeleb siis, kui ta ei jälgi parasjagu looduses linde või sõraliste tegutsemist.
Kui leiame lõpuks paljulubava paiga, jätkame teed jalgsi. Mets tervitab meid vaikusega – seda katkestavad vaid meie jalge alla jääva lume krudin ja aeg-ajalt kostuvad lindude hääled. Jānis paneb proovile minu teadmised lumel olevate jälgede tuvastamisest. Rebase omad tunnen ära raskusteta, kuid jänesega on olukord veidi keerulisem.
Veidi eemal märkame lõputut hulka metskitsede jälgi, mis annab lootust, et näeme neid täna lähedalt. Ometi jääb mets ikka salapäraseks ja vaikseks – silmapiirile ei ilmu ei ühtki kitse ega sokku. Õnneks ei jää me päris tühjade pihkudega: Jānis suudab jäädvustada fantastilisi kaadreid suur-kirjurähnist ja talvikesest.
(Suur-kirjurähn)
Õhtu lähenedes suundume tagasi auto juurde. Seal ootab meid üllatus: umbes 30 meetri kaugusel lebab tee peal rahulikult metskits. Üritame talle selja tagant ligi hiilida, lootes tabada mõne hea lähivõtte, kuid just sel hetkel ilmub välja metsaraieauto, mis peletab looma minema. Õnneks suutsime tänu binoklile Helios 10x42 Lightwing HR ja Jānise usaldusväärsele kaamerale siiski ka mõne kauni foto jäädvustada.
Nähtust põnevil, otsustame enne koju tagasi suundumist teha veel viimase ringi. Metsast välja tulles märkame umbes 50 meetri kaugusel veel nelja metskitse. Maad ligi kükitades ja järske liigutusi vältides jälgime neid vaikselt. Meie kohalolu märkamata asuvad kitsed maad kriipima, et valge lumeteki alt rapsiseemneid leida. Kasutame võimalust ja jälgime Helios binokli abil kõiki pisemaidki liigutusi. Jānis suudab tabada veel paar märkimisväärset kaadrit.
Pärast seda, kui metskitsed on paar-kolm minutit toitu otsinud, asuvad nad mööda põldu traavima. Taas kord segab vaatepilti metsaraieauto ja loomad kaovad graatsiliste hüpetega metsa varjule. Meie aga, metsloomadega kohtumisest rahul, suundume tagasi auto juurde, sest pimedus hakkab juba võimust võtma.
Hetkel, mil arvame, et meie seiklus on läbi, märkame tuttavat vaatepilti – seesama varem nähtud metskits lebab meie autost vaid mõnekümne meetri kaugusel rahulikult põllul. Seekord teeme aga pisut liiga palju lärmi, kits märkab meid kohe ja põgeneb metsasügavusse.
Ja nii saabki meie päev Sigulda metsades läbi – külmunud sõrmede, kuid rõõmsate südamete ja soojade mälestustega. Vähelubavana alanud loodusvaatlusretkest kujunes päev täis hingematvaid hetki ja väärt vestlusi. Ootan põnevusega järgmist korda, et taas Jānisega metsasaladusi uurima suunduda.
Peagi näed meie seiklusest ka videojäädvustust. Selleks jälgi meie sotsiaalmeedia kontosid Facebookis, Instagramis ja TikTokis!
