Kui oled otsustanud endale teleskoobi osta, tekib kindlasti küsimus, millist valida. Sulle sobiva esimese teleskoobi leidmine võib turul pakutavate rohkete mudelite ja toodete väga erinevate omaduste tõttu olla põnev, aga ka keeruline ülesanne. Ja ometi ei ole see sugugi nii üle jõu käiv – piisab, kui tead, millele keskenduda. Loe siinsest artiklist praktilisi näpunäiteid, kuidas endale õige teleskoop valida.
1. Sea endale selge eesmärk
Esimene samm teleskoobi valimisel on mõista, mida soovid jälgida. Kas oled huvitatud taevakehadest, näiteks planeetidest ja Kuust, või soovid uurida süvataevast, kaugeid tähtkujusid ja galaktikaid? Sobiva teleskoobi saad valida sõltuvalt seatud vaatluseesmärkidest.
Planeetide ja Kuu vaatlemine. Kui oled huvitatud Päikesesüsteemi objektidest, näiteks Jupiterist, Marsist ja Saturnist, on parim valik väiksema ava, suurema lahutusvõime ja pikema fookuskaugusega teleskoop.
Süvataeva uurimine. Kosmosse süvenemiseks ning tähtkujude, udukogude ja galaktikate vaatlemiseks vajad suurema avaga teleskoopi.
2. Teleskoobi tüüp
Teleskoobid jagunevad peamiselt kolme tüüpi, millest igaühel on oma eelised ja puudused:
Refraktorteleskoobid. Neis kasutatakse valguse koondamiseks läätsi. Refraktorteleskoobid on kompaktsed, hõlpsasti kasutatavad ja ideaalsed planeetide ja Kuu vaatlemiseks. Kvaliteetsed refraktorid võivad aga olla kallid.
Reflektorteleskoobid. Siin kasutatakse valguse kogumiseks peegleid ja need teleskoobid sobivad paremini süvataeva objektide, näiteks tähtkujude ja galaktikate uurimiseks.
Katadioptrilised teleskoobid. Neis teleskoopides on ühendatud nii läätsed kui ka peeglid, mistõttu on tegu mitmekülgsemate ja paremaid tulemusi pakkuvate seadmetega, mis sobivad nii planeetide kui ka süvataeva vaatlemiseks. Samas on need sageli ka kallimad.
3. Ava suurus
Ava ehk teleskoobi läätse või peegli läbimõõt on üks tähtsamaid tegureid, millega teleskoobi valimisel arvestada. Suurem ava tähendab, et teleskoop suudab koguda rohkem valgust ja saad selgemini näha kaugeid objekte, näiteks Orioni udukogu või Andromeeda galaktikat.
Väike ava (90–100 mm) sobib ideaalselt algajatele, kes teevad esimesi samme planeetide ja Kuu vaatlemisel.
Keskmine ava (100–150 mm) on suurepärane valik planeetide vaatlemiseks ja ka süvataeva objektide uurimiseks.
Suur ava (vähemalt 150 mm) on parim süvataeva, näiteks galaktikate ja udukogude vaatlemiseks ning sobib hästi ka astrofotograafiaks. Suuremate avadega kaasnevad aga suuremad kulud ja selline teleskoop võtab ka rohkem ruumi.
4. Vaatlemine linnas või maal
Ka asukoht, kust kavatsed taevast peamiselt vaadelda, mõjutab teleskoobi valikut märkimisväärselt, sest linna- ja maapiirkondades on erinev valgussaaste.
Linnas elades puutume kokku suure valgussaastega, mis piirab selliste nõrgemate objektide nagu udukogude ja galaktikate vaatlemist. Seetõttu tasub valida teleskoop, mis muudab objektid, näiteks Kuu ja planeedid, heledamaks ja toob need Sulle lähemale. Ideaalne on refraktorteleskoop või Maksutov-Cassegraini teleskoop, millel on väiksem optiline läbimõõt (umbes 90–130 mm), kuna neid on lihtsam kasutada ja valgussaaste segab väiksem.
Maapiirkondades on valgusreostus üldjuhul minimaalne, lubades vaadelda ka süvataeva objekte. Siin on soovitatav kasutada suurema avaga (150 mm või rohkem) teleskoopi, näiteks reflektorteleskoopi, millega näed kaugetest udukogudest, täheparvedest ja galaktikatest eredaid ja üksikasjalikke pilte.
5. Monteering – mugavus ja stabiilsus
Teleskoobi monteering on see osa, millele teleskoop toetatakse ja mille peal saab seda liigutada. Stabiilne ja kasutajasõbralik monteering on hädavajalik. Monteeringuid on kaht peamist tüüpi:
Kõrgus-asimuutmonteering – selle peal saab teleskoopi liigutada üles, alla ja küljelt küljele, nagu tavaliselt ringi vaadates. See on kõige lihtsam ja taskukohasem valik, kuid üle taeva liikuvate objektide jälgimisel võib sellel jääda puudu täpsusest.
Ekvatoriaalne monteering tagab parema täpsuse, jälgides taevaobjekte nende liikumise ajal. Kuna ekvatoriaalseid monteeringuid on veidi keerukam kasutada, sobivad need ideaalselt edasijõudnud vaatlusteks.
6. Lisatarvikud
Kui oled oma esimese teleskoobi välja valinud, kaalu ka võimalust osta selle jaoks lisatarvikuid, näiteks erinevad okulaare suurenduse reguleerimiseks või vaatlusi hõlbustavaid filtreid.
Kokkuvõte
Esimese teleskoobi valimisel on kõige tähtsam läbi mõelda, mida soovid teleskoobiga jälgida, kui suur on ostu eelarve ja mis omadused peavad seadmel olema. Alusta väiksema ja paremini kaasa haaratava mudeliga ning kogemuste kasvades liigu edasi võimsamate teleskoopide juurde.
