Universum on alati inimeste kujutlusvõimet elavdanud, lummates meid oma avaruse ja salapäraga. Taevalaotust vaadates mõistame ikka ja alati, kui väikesed ja tähtsusetud me selle lõpmatu avarusega võrreldes tegelikult oleme. Kuigi oleme viimastel aastakümnetel universumit palju paremini tundma õppinud, on see meie jaoks endiselt mõistatus – müstiline ja hoomamatu.
Kõige paremini tunneme Päikesesüsteemi planeete, kuhu kuulub ka meie kallis Maa. Neid taevakehi on võimalik teleskoobiga üksikasjalikult jälgida ja uurida.
Täna soovimegi Sulle kirjeldada, mida võime meie kosmoses asuvaid naabreid vaadeldes näha. Loe siinset artiklit ja saad täpsemalt teada.
- Jupiter on öötaevas üks lihtsamini äratuntavaid planeete. Teleskoobiga saad näha seda ümbritsevaid rõngaid ja hulka detaile. Jupiteri atmosfäär on täis tuulte- ja tormisüsteeme, millest kuulsaim on Suur Punane Laik – massiivne tsüklontorm, mis on olnud nähtav üle 400 aasta. Uskumatu küll, kuid ainuüksi see torm on mõõtmetelt 1,5 korda suurem kui Maa. Piisavalt võimsa teleskoobiga saab jälgida ka Jupiteri nelja suurimat kuud, mida tuntakse Galilei kuudena: Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto.
Huvitav fakt: Jupiter on massiivne gaasist hiidplaneet ja selle mass on enam kui kaks korda suurem kui kõigil teistel Päikesesüsteemi planeetidel kokku.
- Saturn on tänu oma muljetavaldavatele rõngastele üks põnevamaid planeete, mida teleskoobiga vaadelda. Neid rõngaid, mis paistavad planeeti ümbritseva suure kettana, on võimalik näha näiteks keskmise suurusega teleskoobiga. Rõngasüsteem on väga keeruline ja koosneb miljonitest pisikestest Saturni ümber tiirlevatest jää- ja kiviosakestest. Võimsamate teleskoopidega, millel on suurem valguse kogumise võime ja suurendus, näed rõngaste sees ka peenemaid detaile, sealhulgas Cassini pilu – kahe peamise rõngasektsiooni vahel olevat tühimikku. Selle ala avastas 1675. aastal Itaalia astronoom Giovanni Cassini, kelle järgi sai nähtus endale ka nime.
Huvitav fakt: Saturnil on üle 80 kuu ja suurim neist, Titan on suurem kui planeet Merkuur.
- Veenus on üks Maa lähinaabritest ja tänu planeedi heledusele on seda lihtne märgata. Teleskoobiga saad jälgida Veenuse eri faase, just nagu Kuul. See tähendab, et näed erinevaid etappe alates tervest paista olevast kettast kuni eri suurusega poolkuud meenutavate kujunditeni. Hoolimata sellest, et Veenus asub Päikesest kaugemal kui Merkuur, on see Päikesesüsteemi kõige kuumem planeet, sest selle tihedas atmosfääris tekib kasvuhooneefekt, mis hoiab soojust kinni. Veenuse pinnatemperatuur võib ulatuda kuni 460 °C.
Huvitav fakt: Veenuse atmosfäär on nii paks ja tihe, et selle pinnale jõudmiseks on vaja vastu panna 92 korda suuremale atmosfääri rõhule kui Maal.
- Marss on samuti üks põnev planeet, mida teleskoobiga jälgida. Piisavalt suure teleskoobiga on näha selle punakat pinda, mis kohati meenutab liiva või isegi jääd. Suurema suurendusega saab jälgida ka poolustel olevaid jääkilpe. Marssi on kõige parem vaadelda siis, kui see on Maale kõige lähemal, mis juhtub umbes iga kahe aasta tagant. Võimsa teleskoobiga näed isegi planeedi kuulsamaid geoloogilisi tunnuseid, näiteks planeedi massiivset kanjonisüsteemi Valles Marineris. See on umbes 4000 kilomeetrit pikk, 200 kilomeetrit lai ja kuni 7 kilomeetrit sügav. Samuti võid näha Päikesesüsteemi suurimat vulkaani Olympus Mons, mis on uskumatult kõrge – 21 kilomeetrit ehk 2,5 korda kõrgem kui Mount Everest.
Huvitav fakt: Marsi atmosfäär on väga õhuke ja koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, milles on väga vähe hapnikku – ainult 0,13%. Samuti on see palju hõredam kui Maal, mis tähendab, et inimesed ei saaks Marsil ilma välise abita hingata.
- Uraan ja Neptuun. Neid kaht planeeti on palju raskem jälgida, sest need asuvad Päikesest kaugel ja paistavad väga tuhmid. Küll aga on piisavalt võimsa teleskoobiga võimalik näha nende ümarat kuju. Sõltuvalt valgustingimustest tunduvad need planeedid pisut hägused ja paistavad roheka või sinakana. Uraan on ainulaadne, kuna see on ainus planeet, mille telg on orbiidiga peaaegu paralleelne, mis tähendab, et see pöörleb peaaegu külili.
Huvitav fakt: Uraan on ka üks külmemaid planeete. Selle temperatuur võib langeda isegi kuni –224 °C.
- Merkuur on Päikesele lähim planeet, kuid samas on seda Päikese sära tõttu raske vaadelda. Merkuuri saab teleskoobiga näha ainult õiges asendis: horisondi lähedal, vahetult enne päikeseloojangut või pärast päikesetõusu. Planeet paistab väikese heleda tähena, mis on nähtav vaid lühikest aega. Merkuuri pind meenutab Kuud, olles kaetud suurte kraatritega. Temperatuur aga on siin äärmiselt kõikuv ning ulatub –170 kraadist öösel +430 °C-ni päeval.
Huvitav fakt: Merkuur pöörleb ümber oma telje väga aeglaselt, mistõttu on selle päev peaaegu kaks korda pikem kui sealne aasta.
Millised teleskoobid sobivad planeetide üksikasjalikuks vaatlemiseks? Kui soovid planeete võimalikult hästi näha, peaksid valima korraliku suurenduse ja hea valguse kogumise võimega teleskoobi. Siin on kaks teleskoopi, mis sobivad sellisteks vaatlusteks ideaalselt:
- Celestron NexStar 6SE – see 6-tolline teleskoop on suurepärane keskmise suurusega seade, mis tagab stabiilse suurenduse. Selle teleskoobiga näed selgelt Jupiteri, Saturni ja teisi planeete ning saad laial vaateväljal nautida korraga mitme taevaobjekti nägemist;
- Sky-Watcher 130P SynScan – kui otsid taskukohase hinnaga kompaktset ja lihtsalt kasutatavat teleskoopi, on Sky-Watcher 130P SynScan suurepärane valik. 130 mm objektiiviga seade pakub suurepärast nähtavust, nii et saad piisavalt detailselt näha Saturni rõngaid ja teisi planeete.
